Kooli mineva lapse vanematele

Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse järgi alustavad 1. septembril kooliteed lapsed, kes on 1. oktoobri seisuga seitsmeaastased. Kui lapsevanem ja lasteaed leiavad, et laps on kooliküps mõned kuud nooremana, võib ta kooli minna ja mingeid uuringuid selleks läbima ei pea. Teisalt kui vanem ja lasteaed on lapse koolivalmiduses eri arvamusel, tasub ühendust võtta Rajaleidja nõustamiskeskusega https://rajaleidja.ee/

Kuidas hinnatakse lasteaias koolivalmidust?

Lasteaias käivate lastega on lihtsam: lasteaiaõpetajad oskavad hinnata lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu näitajaid. Koolivalmiduse hindamiseks täidetakse Haapsalu Lasteaias Vikerkaar individuaalne Koolivalmiduskaart, mis annab vanemale ülevaate lapse teadmistest ja õpioskustest.

Koolivalmiduskaardil olevast antakse kokkuvõttev ülevaade lapsevanemale kevadel toimuva Arenguvestluse  käigus. Koolivalmiduskaart edastatakse vanemale allkirjastatult või edastatakse kooli vastavalt kokkuleppele. Kaardil välja toodud lapse tugevad küljed ja arendamist vajav, sh erivajadus, loovad eeldused selleks, et õpetajal koolis oleks pidepunkt laste tundma õppimiseks ja lihtsam õppeaastat alustada.

Mis on oluline?

Tihti kiputakse tähelepanu pöörama lapse akadeemilistele teadmistele. Faktiteadmised, lugemisoskus, veatu kirjutamine, arvutamine ei ole siiski kõige tähtsamad. Palju olulisemaks tuleb pidada seda, kas lapse sotsiaalsed, vaimsed ja füüsilised oskused on uues keskkonnas hakkama saamiseks piisavalt arenenud.

Näiteks on olulised järgmised oskused:

  • kuulamine ja kuuldust aru saamine;
  • jutustamine lihtsate lausetega;
  • tähelepanu suunamine ja keskendumine;
  • korralduste ja juhiste järgimine;
  • koostöö valmidus (sh kaaslastega arvestamine);
  • oma tegevuste juhtimine ja alustatu lõpetamine;
  • emotsioonidega toime tulemine (sh ebaeduga hakkama saamine);
  • suhtlemise soov ja valmidus;
  • toime tulemine uutes ja ootamatutes olukordades;
  • lihtsate viisakusreeglite ja käitumistavade järgimine;
  • julgus küsida abi täiskasvanult või kaaslaselt, arusaadavalt eneseväljendamine.
  • orienteerumine ümbritsevas (nimi, telefoni kasutamine ja number, aadress, liikumine tänaval, ühistransport, aeg – aastaring, lähiümbruse korrastamine – töölaud, koolikott).

Mida laps peaks oskama kooli minnes?

  • Tundma ja oskama kirjutada suuri joonistähti, neid õigesti hääldama, määrama nende asukoha sõnas. Lugemisoskus esimesse klassi minnes ei ole eelduseks, see võidakse omandada alles esimeses klassis. Lugemisoskusega käib kaasas loetust arusaamine.
  • Tundma numbreid ja arve 10 piires, sh mõistma arvu ja hulga seoseid.
  • Võrdlema hulki 10 piires – suurem, väiksem, võrdne.
  • Nimetama ja eristama geomeetrilisi kujundeid.
  • Liitma ja lahutama 5 piires.
  • Kella järgi määrama aega täistundides.
  • Oskama õigesti hoida käes pliiatsit, lõikama kääridega, sh mööda joont.
  • Värvima piirjoonte sees.
  • Kirjutades püsima real või suuremas ruudus.
  • Oskama iseseisvalt riietuda, sh ilmale vastavalt (lukud, nööbid, paelad).
  • Koordineerima füüsilises tegevuses oma liigutusi (näiteks liikumistegevustes), kasutama trepil vahelduvat sammu. Omama soovi aktiivseks osalemiseks mängudes, sh sportlikes tegevustes.

Lõpetuseks Pere ja Kodu12 nõuannet, kuidas last kooliks ette valmistada“.

Räägi koolist ja õpetajatest lapsele positiivselt, et ta oleks koolist huvitatud ning peaks õppimist põnevaks ja toredaks.

Maanda lapse hirme ja ärevust, sest stressis aju ei suuda uusi teadmisi vastu võtta. Pööra tähelepanu lapse headele omadustele ja oskustele, kiida ja tunnusta.

Paku koolieelikule võimalusi arendada oma suhtlusoskust uutes olukordades ja uute inimestega. Kui laps kardab võõrastega rääkida, võib tal olla koolis raske näiteks õpetajalt abi küsida.

Arutage, mis on sõprus, kuidas suhteid luua ja sõpra ära tunda.

Arenda lapse kõneoskust. Rääkige omavahel palju, jutustage lugusid ja lugege raamatuid iga päev. Mängige koos, eriti sõnaseletusmänge ja sõnaketti.

Õppige tähti ja kui tähed selged, harjutage nende kokku veerimist. Alustage ühesilbilistest sõnadest, nagu puu, siis liikuge kahesilbiliste lihtsamate sõnade juurde, nagu mesi jne.

Peenmotoorika arenguks on hea voolida, värviraamatuid värvida ja legodest ehitada.

Et õiget pliiatsihoidu soodustada, on kontoritarvete kauplustes müügil ergonoomilised pliiatsipidemed nii vasaku- kui ka paremakäelistele.

Harjutage kergemaid matemaatika­ ülesandeid, arvutage kõigepealt viie, siis kümne piires. Algul sõrmede või muude esemete abil, siis ilma. Lase lapsel leida arvude reast puuduv. Harjutage ka tekstülesandeid, näiteks: kui ühel kassil on neli käppa, siis mitu käppa on kahel kassil?

Õppige juba aegsasti selgeks koolitee. Pöörake tähelepanu turvalisele liiklemisele ja sellele, kuidas ületada autoteid.

Tutvuge enne kooli algust õpetaja ja koolimajaga.

Lehitse ise koolieelse stressi leevenduseks Timo Parvela ja Jari Sinkkoneni raamatut “Kooli!” (Pere ja Kodu. Jaanuar, 2020).

 

Allikad:

https://www.innove.ee/blogi/innove-rajaleidja-kas-laps-on-kooliks-valmis/

https://hpk.edu.ee/sites/hpk.edu.ee/files/2021_1.kl_voldik_0.pdf

Pere ja Kodu. Jaanuar 2020