Lapse arengu jälgimine

Lapse arengu toetamine on lasteaias põhiprotsess.
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengut jälgitakse ja hinnatakse igapäevatoimingute, vabamängu ning õppe- ja kasvatustegevuste käigus.
Kõikides rühmades viiakse läbi Arengu jälgimise mängu( J.Rebane, K. Kirbits, R.Varik 2011), mis võimaldab välja selgitada mänguliselt laste arengu hetkeseisu. Lisaks täidetakse 2-5. a. laste rühmades Vikerkaare lasteaia pedagoogide poolt koostatud Arengu jälgimise kaarti, milles analüüsitakse lapse arengut tegevusvaldkondi (keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, muusika) ning üldoskusi ( mängu-, tunnetus- ja õpi-, sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi) silmas pidades, aluseks riiklikus õppekavas ja lasteaia õppekavas esitatud eeldatavad lapse arengu tulemused.
Lapse arengu jälgimise mängu ja Lapse arengu jälgimise kaardi põhjal koostab õpetaja lapse arengu kirjelduse ning sellele tuginedes viib läbi arenguvestlused lastevanematega.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viiakse arenguvestlus läbi kord aastas.

Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:
– anda vastastikust tagasisidet lapse arengust;
– õppida last ja vanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta;
– ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi;
– kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu toetamiseks;
– otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele;
– anda ühine panus lapse arengusse.

Koolieelikute rühmas koostavad õpetajad II poolaasta kevadeks koolivalmiduskaardi, mille aluseks on riiklikus õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavad tulemused. Koolivalmiduskaardi põhjal toimub arenguvestlus lapsevanemaga.
Kevadel viib õppealajuhataja/direktor läbi intervjuu koolieelikutega – Laste rahulolu ja koolivalmidus. Tulemustest antakse teada pedagoogika nõukogus, hoolekogus ja rühma meeskonna vestlusel.
Lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Mitte-eesti keelekeskkonnast lastega suheldakse eesti keeles. Eesti keele õppimine toimub igapäevase tegevuse ja suhtlemise käigus. Vajadusel antakse individuaalset abi või kohandatakse tegevusi.

Lapse arengu hindamisel ja analüüsimisel kogutud informatsiooni saab :
– jagada vajadusel erispetsialistidega;
– jagada lapsevanematega;
– jagada lapsega (edusammud arengus);
– kasutada tegevuste planeerimisel ja õppekava arendamistöös;
– lapse individuaalsel arendamisel.