Lapse arengu toetamine on lasteaias põhiprotsess.
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengut jälgitakse ja hinnatakse igapäevatoimingute, vabamängu ning õppe- ja kasvatustegevuste käigus.
Kõikides rühmades viiakse läbi kevadel Arengu jälgimise mäng (J.Rebane, K. Kirbits, R.Varik 2011), mis aitab mänguliselt välja selgitada lapse arengu hetkeseisu. Lisaks täidetakse Vikerkaare lasteaia pedagoogide poolt koostatud Üldoskuste arengujälgimise kaart, milles märgitakse lapse üldoskuste kujunemine (mängu-, tunnetus- ja õpi-, sotsiaalseid ning enesekohaseid oskused). Kaardi täitmisel lähtutakse Riiklikus õppekavas ja lasteaia õppekavas esitatud eeldatavad lapse arengu tulemused.
Lapse arengu jälgimise mängu ja Üldoskuste arengujälgimise kaardi põhjal koostatakse kokkuvõtte ning viiakse läbi arenguvestlus lapsevanematega.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viiakse arenguvestlus läbi kord aastas.
Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:
– anda ja saada tagasisidet lapse arengu kohta;
– õppida last ja tema peret paremini tundma;
– ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi;
– kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu toetamiseks;
– otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele.
Koolieelikute rühmas koostavad õpetajad maikuus koolivalmiduskaardi, mille aluseks on Riiklikus õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavad tulemused. Koolivalmiduskaardi põhjal toimub arenguvestlus lapsevanemaga.
Kevadel viib lasteaia direktor läbi intervjuu koolieelikutega – Laste rahulolu ja koolivalmidus. Tulemustest antakse teada pedagoogika nõukogus, hoolekogus ja rühma meeskonna vestlusel.
Lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Mitte-eesti keelekeskkonnast lastega suheldakse eesti keeles. Eesti keele õppimine toimub igapäevase tegevuse ja suhtlemise käigus. Vajadusel antakse individuaalset abi või kohandatakse tegevusi.
Lapse arengu hindamisel ja analüüsimisel kogutud informatsiooni saab :
– jagada erispetsialistidega (vajadusel);
– jagada lapsevanematega;
– jagada lapsega (edusammud arengus);
– kasutada tegevuste planeerimisel ja õppekava arendamistöös;
– lapse individuaalse arengu toetamisel.
