Lapse arengu jälgimine

Lapse arengu toetamine on lasteaias põhiprotsess.
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengut jälgitakse ja hinnatakse igapäevatoimingute, vabamängu ning õppe- ja kasvatustegevuste käigus.
Kõikides rühmades viiakse läbi Arengu jälgimise mängu( J.Rebane, K.Kirbits, R.Varik 2011), mis võimaldab välja selgitada mänguliselt laste arengu hetkeseisu. Lisaks täidetakse 2-5a.laste rühmades Vikerkaare lasteaia pedagoogide poolt koostatud Arengu jälgimise kaarti, kus analüüsitakse lapse arengut tegevusvaldkondi(keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, muusika) ning üldoskusi ( mängu-, tunnetus- ja õpi-, sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi) silmas pidades, aluseks riiklikus õppekavas ja lasteaia õppekavas esitatud eeldatavad lapse arengu tulemused.
Lapse arengu jälgimise mängu ja Lapse arengu jälgimise kaardi põhjal koostab õpetaja lapse arengu kirjelduse ning sellele tuginedes viib läbi arenguvestlused lastevanematega.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viiakse arenguvestlus läbi kord aastas.
Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:
Anda vastastikust tagasisidet lapse arengust
Õppida last ja vanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta
Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi
Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu toetamiseks
Otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele
Anda ühine panus lapse arengusse.
Koolieelikute rühmas koostavad õpetajad II poolaasta kevadeks koolivalmiduskaardi,
mille aluseks on riiklikus õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavad tulemused ning selle põhjal toimub arenguvestlus lapsevanemaga.
Kevadel viib õppealajuhataja/direktor läbi intervjuu koolieelikutega – laste rahulolu ja koolivalmidus. Tulemustest antakse teada pedagoogika nõukogus, hoolekogus ja rühma meeskonna vestlusel.
Vikerkaare lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Mitte-eesti keelekeskkonnast lastega suheldakse eesti keeles. Eesti keele õppimine toimub igapäevase tegevuse ja suhtlemise käigus. Vajadusel antakse individuaalset abi või kohandatakse tegevusi.

Lapse arengu hindamisel ja analüüsimisel kogutud informatsiooni saab :
jagada vajadusel erispetsialistidega
jagada lapsevanematega
jagada lapsega (edusammud arengus)
kasutada tegevuste planeerimisel ja õppekava arendamistöös
arvestada lapse individuaalsel arendamisel.